Mis on bitcoini saatus?

Bitcoini hind tegi 2013. aastal pöörase tõusu, kui kerkis mõnekümnelt üle tuhande dollari. Sel ajal soosisid hinna tõusu mitmed regulatiivsed aspektid, kuid mida rohkem on keskpangad krüptoraha teemasse süvenenud, seda enam on sealt vastuseisu tulnud. Näib, nagu kardaksid keskpangad konkureerivat valuutat enda põhivaluuta kõrvale. Selle kõige juures üritavad ka eestlased bitcoini kasutamist edendada ning seetõttu sai eelmise aasta lõpus loodud ka Eesti Krüptoraha Liit, mis ühendab digiraha entusiaste, ettevõtteid ja õiguseksperte.

Krüptorahal lühike ajalugu. Bitcoini ajalugu ulatub 2008. aastasse ja väidetavalt on selle loojaks keegi Satoshi Nakamoto. 2009. aastal tutvustati seda kui avatud lähtekoodiga tarkvara. Bitcoini münte saab arvutis hoida failina või kolmandate osapoolte käes, kes osutavad nn rahakotiteenust. Bitcoine saab osta krüptoraha börsidel ning maailmas on juba tuhandeid poode, kes aktsepteerivad oma toodete ja teenuste eest paralleelselt tavavaluutadele ka digiraha.

Vaatamata bitcoini viimaste aastate menule pole seadusandjad selle osas nii leebed olnud. Näiteks on bitcoin keelatud Hiinas, Saksamaal, Taiwanis, Indias, Boliivias ja Venemaal. Saksamaal võeti vastu seadus, millega aktsepteeritakse digiraha kui eravaluutat, aga mitte kui avalikku valuutat. Venemaal ütles prokuratuur bitcoini kohta, et seda ei saa kasutada ei indiviidid ega ka juriidilised isikud.

Eesti Pank ütles eelmise aasta alguses, et bitcoini puhul on tegemist probleemse skeemiga, kuna skeemi omanik ei ole tuvastatav, rahaloome ei ole arusaadav ning virtuaalraha hind on kõikuv ja äärmiselt ebastabiilne. Ka Finantsinspektsioon on avaldanud oma kahtlusi bitcoini osas, öeldes, et tegemist ei ole rahaga.

„Bitcoin võib olla kunstiteos, tooraine, püramiidskeem, väärtpaber või mis iganes, kuid praegu teadaolevalt ei ole tegemist rahaga,“ ütles Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. Peamiselt seadusandjate vastumeelsuse tõttu tegi bitcoini hind eelmisel aastal järsu languse, kukkudes üle 60%.

Paremad ajad ees. Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige Asse Sauga tõdeb, et bitcoini paremad ajad on kindlasti ees. „Bitcoin kui tehnoloogia ei kao kuhugi, see on ja jääb! Bitcoin kui toode on samuti alles arenemas ja kasvamas. Eelmise aasta jooksul kasvas kogu krüptorahanduse ökosüsteem väga kiiresti,“ ütles Sauga.

Eelmisel aastal kasvasid kõik numbrid alates uutest tehnoloogiaga tegelevatest ettevõtetest ja töökohtadest lõpetades bitcoinides tehtud ülekannetega, mis kasvasid 50%, ning investeeringutega, mis kasvasid 2014. aastal koguni 342% (2013 $96m, 2014 $335m). Ainus number, mis kogu krüptorahanduse ökosüsteemis vähenenud, on kurss. See võib Sauga sõnul olla seotud dollari tugevnemisega.

Et Eestis soodustada bitcoini kasutamist, on krüptoraha liit levitanud informatsiooni, korraldanud koolitusi ja erinevaid üritusi. „Muu hulgas teeme koostööd ja oleme käinud koolitusi tegemas näiteks EASis ja Rahapesu Andmebüroos,“ ütles Sauga. Näiteks möödunud laupäeval toimus ka krüptorahade teemaline konverents Coinfest Estonia, kuhu kogunesid bitcoini entusiastid.

Eesti Krüptoraha Liidu üks asutajaliige ja advokaadibüroo Glikman vandeadvokaat Priit Raudsepp lisas, et liit hoiab end pidevalt kursis ka bitcoini arengutega väljaspool Eestit. „Kui Eesti senise seisukoha järgi kohaldub bitcoinidele tavamääras käibemaks, siis üheks tugevaks positiivseks uudiseks on Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu Kohtus väljendatu. Komisjon ei jaga Eesti seisukohta," ütles ta.

Krüptoraha Liit asutati eelmise aasta novembris ning alates sellest on arendatud koostööd regulaatoritega rahandusministeeriumist ja Rahapesu Andmebüroost, et leida lahendusi tänasele olukorrale Eestis. „Meie juristid on koostanud analüüsi bitcoini sobivuse kohta Eesti juriidilises keskkonnas ning oleme koostanud ärikeskkonna ülevaate Eesti kohta,“ ütles Sauga. Mõlemad materjalid leiab ka Krüptoraha Liidu kodulehelt www.kryptoraha.ee. Sauga lisas, et liit on koostamas rahataotlusi erinevate krüptorahandusprojektide tarvis ja teeb koostööd ka Tallinna ülikoolidega, edendamaks krüptorahade teemalist haridust.

Eestis investeeringute osas vaiksem. 2013. aasta aprillis võis arvata, et tulekul on bitcoinibuum, kuna eestlased olid venelaste järel maailmas teisel kohal, kes sisestasid kõige rohkem Google'i otsingumootorisse sõna „bitcoin“. Selleks ajaks oli bitimündi hind kerkinud aasta alguse paarikümnest dollarist 266 dollarini.

Sauga tõdes, praegu on bitcoinidesse investeerimise ja kasutamise osas Eestis vaiksem aeg. „Kuid teeme kõik endast oleneva, et edendada seda valdkonda rohkem. Järjest avastavad ka ettevõtjad seda tehnoloogiat ning näevad seal väärtust. Näiteks hiljuti avati esimene bitcoiniautomaat. Eestis asuvad ka mõned kaevandamisega tegelevad ettevõtted ning isegi üks kaevandajaid tootev ettevõte,“ ütles ta.

Kokkuvõtteks. Bitcoini mõne aastaga saavutatud kiire tõus on mitmete häkkimisjuhtumite tõttu hakanud jahtuma. Näib, nagu oleks krüptoraha esimene vaimustus möödas ja turule on jäänud ainult tõsisemad tegijad. Kuid vaatamata regulaatorite vastuseisule ei peatu tõenäoliselt krüptorahade levik ega areng. Tegemist on 21. sajandi tehnoloogiaga, mis on tulnud, et jääda.

Bitcoin koos teiste krüptorahadega on praegu olukorras, kus alles otsib oma kohta siin päikese all, kombates seadusandlust ja regulatsioone. Iseasi, mis kujul ja mis hinna juures see koht leitakse.